Täna jõuame üle pika aja taas blogi juurde. Ja seda tänu kohutavalt masendavale ilmale, mis õues võimust on võtnud. Kui veel eelnevatel päevadel valitses tõeline talveilm ja oli -9 kraadi (mis tuulega üleval mägedes tundus kui -15), siis täna kallab vihma ja koeraaedik on muutunud tõeliseks jääväljaks. Pole mõtet eitada, et toiduämbritega toiduruumist välja ja tagasi jõudmine on tõsiselt ekstreemne missioon. Kuigi endal on hirmus, siis teiste üle on siiki tore naerda, kui nad ämbritega ringi ukerdavad ja kõiksugu omapäraseid liigutusi teevad :D
Peab mainima, et siin Norras olles saab ikka kõiksugu uusi asju järgi proovida. 26. novembri õhtul saatis Per-Thore mind (Kärt) ja Joshi meie sügisesse treeninglaagrisse Malselvi katuseid lumest puhtaks rookima. Peale ligi kolme tunnist autosõitu väga lumistel teedel jõudsime lõpuks kohale. Tassisime oma asjad läbi põlvini ulatuva lume majakeseni ja auto jätsime naaber Espeni juurde. Mina asusin ruttu, ruttu tuld alla tegema ja Josh alustas kohe katuse puhastamisega. Kuna me pidime järgmisel päeval lõuna paiku olema kohas nimega Skibotn (asub Malselvist ligi 140km kaugusel), et peale võtta võistlustiimi jaoks mõeldud eriti kvaliteetne liha-lõhesegu, pidime varakult ärkama, et puhastada ka suure maja ja puukuuri katused. Katuste puhastamine ei olnudki nii hirmus, kuigi lume all oli peidus jää ja peale lume ära rookimist läks olemine üsna libedaks. Õnneks oli maja ümber nii palju lund, et allakukkumine oleks üsna pehme olnud. Olemise tegi vastikuks aga see, et ilm oli hommikuks nii palju muutunud, et vihma hakkas sadama ja riided said koheselt märjaks.
 |
| Nukker ja mahajäetud. Kuudid ootavad elanikke tagasi järgmise aasta augustis... |
 |
| Katuselt on hea vaade |
Kui kõik sai tehtud, oli aeg hakata sõitma Skibotni poole. Kui ma eelneval õhtul arvasin, et autoga oli väga kehv sõita, siis sellest teekonnast sai mu kõige hirmsam autsõidukogemus üldse. Väike kaubik, millega siin ringi sõidame, ei ole ka justkõige paremas korras (mootoril on mingi viga, jõudu pole absoluutselt ja kummid on ka täiesti kohutavad). Isegi sirgel teel võttis auto täiesti vibama, möödasõidud kitsastel kurvilistel teedel oli tõeline peavalu ja hooti sadav vihm ja lumi ning lumelöga jäise tee peal ei teinud asja sugugi paremaks. Tee peal möödusime mitmest autost, kes olid teelt välja sõitnud ja lumme kinni jäänud. Ühe korra jäime pidama suure rekka taha, kes oli ohukolmnurga välja pannud ja, mis ma näen- eesti rekka. Hiljem Skibotni bensiinijaamas suutsin autoga kinni jääda....nii jäine oli, et rattad käisid lihtsalt ringi ja mis te arvate, kes mulle appi tuli?!? Selle sama Eestist pärit rekka juht. :D
Peale 550 kg liha kättesaamist algas umbes sama pikk kodutee. Per-Thore muudkui saatis sõnumeid, et sõitke ikka aeglaselt. Koju jõudsime alles kella kuue ajal õhtul.
Kui rääkida uutest asjadest, mida siin teinud oleme, siis sinna hulka võib lugeda ka kopsuröntgeni....Ühel päeval saime kirja, et kui Norra terviseinspektsioon otsustab, siis peab Norrasse elamisluba taotlev isik ilmuma arstikabinetti konsultatsioonile, et teha tuberkuloositest ja röntgen......Ma tõesti ei tea, kas Eestiga seostuvad läkastavad tuberkuloosihaiged ja kas Eesti kõlab tõesti nii kahtlase paigana, sest Katie Inglismaalt ja Josh Austraaliast küll mingit arstlikku kontrolli läbima ei pidanud??!! Läksime siis konsultatsioonile, kus teatasime, et süst on meil juba Eestis tehtud. Peale armi näitamist ütles arstitädi, et testi me tegema ei pea, AGA röntgenisse peame siiski nii ruttu, kui võimalik minema. Ühesõnaga- nüüd oleme siis ka Norras haiglas ära käinud.
Päris kaua aega olid meil mõnusad talveilmad. Piisavalt külm ja ideaalses koguses lund. Mägedes oli lausa üle 2 meetri, aga sissesõidetud rada muidugi oli mõnusalt kandev ja libisemine ideaalne.
 |
| Hubane grillmajake |
 |
| Pilgrim ootamas külalisi |
 |
| Lumetöödest siin puudust ei tule!! Selle masinaga töötamist oleme Maretiga vältinud.....igaks juhuks, sest masinatega me küll väga hästi läbi ei saa... |
 |
| Piparkoogimajake |
 |
| Kes kaevab rohkem kuute välja?! |
 |
| Meie esinduslik tööriietus. Punane vihmakindel jakk, mille peale käib firma logoga vest ning vööl ehtne saami nuga (selle kalli eseme saime Per-Thorelt ja Hegelt sünnipäevaks). Kui keegi mõtleb, milleks meile nuga, siis see on vägagi vajalik ese musheri jaoks. Vahel on näiteks vaja väga kiiresti vabastada mõni köis või liin, lahti toksida mõni külmunud klamber või puhastada enda ja turistide jäätunud jalaseid... |
 |
| Mõtlik Marco |
 |
| Momo |
3. detsembri öösel külastas meid taaskord väike lumetorm. Pidime ka õhtuse matka tühistama, sest tuul oli nõnda tugev, et oli võimalus, et Tromsöt ja meie saart ühendav sild suletakse tugeva tuule tõttu. Kuna selline "pisike" torm aga omanike silmis endast suurt probleemi ei kujutanud, toimus lõunane matk sellegipoolest, vaatamata sellele, et tugev tuul ähvardas koerad kelgu eest tagasi koju puhuda ja hiiglasuured raheterad lõid nägu tabades peaaegu oimetuks. Matkal osalenud turistidele jääb see kogemus küll kindlasti elu lõpuni meelde...
Hommik tervitas meid suurte lumevallidega ja osadae koerte kuudid olid täielikult lume alla kadunud. Samuti olid osad majakesed täiesti lund täis sadanud ja vaestel koertel ei jäänud midagi muud üle, kui õues magada.....
 |
| Tony kuudi sissepääs vaevu paistab |
 |
| Kes leiab kuudid?? Üks on täielikult lume alla mattunud... |
 |
| Murelik Emma |
 |
| Lumetööd käivad õhtuni välja (pildi tegemise ajal oli kell tegelikkuses küll kaks päeval, päevavalgusega pole siin just kõige paremad lood...) |
Lisaks tavalistele hommikustele, õhtustele ja vahel ka lõunastele matkadele on meil juba toimunud ka esimesed üleöömatkad. See tähendab seda, et õhtuse matkaga samal ajal läheb välja veel ka teine grupp inimesi, kes sõidavad pikema ringi ja saavad tavapärase koogi-tee-kohvi asemel korraliku õhtusöögi meie suuremas laavus, lähevad seejärel magama spetsiaalsesse ahjuga telk-laavusse, mille põrand on kaetud põdranahkadega, ja teevad pärast hommikusööki järgmisel päeval veel ühe pika matka. Kuna õhtul läheb üleööininmestega matkale Per-Thore ise, oleme meie Maretiga juhtinud tavalisi õhtumatku. Tore on jälle päris ise kõige ees olla, koos matku juhtida ja omandada kindlustunde, et saame ka siinsel raskel ja ekslikul maastikul ise külalistel silma peal hoides hakkama. Mitmeid kelke on meil ka olnud juba tarvis püüda, kuna isegi heades oludes kipub künklikul maastikul oma esimest kelgusõidu kogemust saavatel inimestel kelgul püsimine veidi üle jõu käima. Kõik on aga alati ülirahul ja kui lugeda internetist meie firma kohta käivad arvustusi, võib küll kindlalt väita, et siit lahkutakse väga ülevate emotsioonidega.
 |
| Neil õnnelikel päevadel, mil taevas on selge, saame isegi veidi päevavalgust ja heledat taevast nautida! Päike siin praegusel ajal üle horisondi ei tõuse. |
 |
| Telk-laavu ööbimiseks |
 |
| Väiksem telk, juhuks kui ööbimas on kaks seltskonda |
 |
| Õhtused askeldamised |
 |
| Matkal, taustal Tromsö tuled |
