Õnneks leidis Per-Thore piisavalt viitsimist, et korraldada meile ka mõnepäevane matk Norra mägede vahel.....ilma turistideta.....Kaasas olid lisaks Per-Thorele ka Hege nõbud Rasmus ja Sveinung, kes olid pererahvale vahel ehitustöödel abiks.
Kodust hakkasime autoga sõitma õhtul kella kaheksa paiku. Sihtkohaks oli Dividalen, kust küll lumi vist veel niipea ära ei sula. Aga sinna sõites me vist Maretiga just väga entusiastlikud välja ei näinud, sest akna taga kallas kõigepealt vihma ning seejärel sai sellest lume ja vee segu......mõtlesime, et kellel on vaja hakata keset ööd vihma käes kuhugi sõitma....ja pealegi, kes tahaks seejärel märjana pimeduses kobades telki üles panna......või pigem, kes oskaks seda telki üles panna, kui see on lihtsalt üks suur hunnik riiet, millel on sajad nöörid küljes??!! Õnneks teatas PT järsku, et vähemalt esimese öö veedame ühes metsavahelises hütis ja et siis vaatame edasi mis saab, sest ilm pidavat ka edaspidi olema üsna kehv...
Stardipaika jõudsime umbes veerand 11 paiku. Esmajärjekorras laadisime asjad autost ümber oma kelkudesse ning seejärel oli aeg kutsud ette rakendada. Meie Maretiga olime taas koostanud tiimid- 8 koera Per-Thorele ja kõik ülejäänud said 6. Rasmusele ja Sveinungile panime rakendisse rohkem tugevamaid isaseid ;) Hea meel oli selle üle, et Per-Thore võttis nõbud enda taha sõitma ja meie saime rivi lõpus rahuliku südamega kulgeda, mõtlemata, et kas ja millal keegi maha kukub (ega need nõbud just kõige osavamat muljet seal kelgu jalastel ei jätnud.....pigem nagu kaks mõmmit libedal jääl....). Seega startisime umbes kell 11 tundmatusse...... pimedas, sest pealampe me põlema ei pannud, kuna lumi andis piisava nähtavuse. Enamus teest, mille me läbisime, kulges kurviliselt ülesmäkke. Lõpuks jõudsime hiiglaslikule väljale....ümberringi pehme valge udu-lumesegune mass, täpselt nagu unenäos, mitte midagi muud.....tühjus...vaikus....ainult kelgujalaste hääl ja koerte hingamine....Siis metsatukk. Osad puud olid ohtlikult lähedal. Rasmus suutiski ühte tabada ja kaotas äärepealt oma kelgu. Ning siis järsku jõudsimegi peale veel ühe lageda välja ületamist järgmisesse metsatukka, kus asus meie ööbimiskoht.
 |
| Hommik |
 |
| Metsamajake, kus on kõik luksuslikuks ööbimiseks olemas: kuivad küttepuud kaminasse, linadega varustatud kolm voodit, küünlad, toidunõud, mõned eelmiste matkaliste jäetud pikema säilivusajaga toiduained nagu nt. ketšup, maitseained |
 |
Kuna ilm oli tuuline ja tuisune, panime paarile kleenukesele emasele ööseks mantlid selga
Lykke |
 |
| Martini teeb hommikust maniküüri |
 |
| Gal |
 |
| Alati energiast pakatavad Pluto ja Donald |
 |
| Sveinung oma tiimiga lähemat tutvust sobitamas |
 |
| Labb |
 |
| Joppe |
 |
| Cognac teab, et end rulli keerates võib ka tormituules magades sooja saada... |
 |
| Astor see-eest leidis omale kaisukaaslase :) |
 |
| Vesi sai kuumaks aetud priimusel |
 |
| Per-Thore ja Pjokkeniga |
 |
| Koerad valmis... |
 |
| ...ja teele! |
 |
| Vanasti oli inimestel väga leidlik moodus oma radade tähistamiseks: noorele puule keerati sõlm peale ja vanemaks saades sai temast juba kaugelt nähtav teetähis |
 |
| Mida kõrgemale sõitsime, seda tormisemaks ja lumisemaks olukord muutus |
 |
| Ja peagi oli nähtavus praktiliselt null |
 |
| Nii täielikku maailmast äralõigatud tunnet polnudki varem veel olnud. Või noh, mis maailmast. Inimeste ära lagastatud tsivilisatisoonist. See ehk oligi tõeline maailm. |
 |
| Vaade tagasi (näha vaid lohisev kelguköis) |
 |
| Üle nina tõmmatud salli ja suusaprillidega polnud häda mitte midagi! :) |
 |
| Tagasi allapoole sõites muutus ilm nagu võluväel- vaid tuul jäi |
 |
| Ja lumi objektiivile... |
 |
| Mareti juhtkoerad Bailies ja Sparky |
 |
| Ning Kärdi omad: Kahlua ja Helle |
 |
| Kuna mõne aja pärast kiskus ilm jälle täiesti ära ja nagu näha, oli üleval mägedes täielik torm, ei tahtnud Per-Thore hakata telkimisega riskima (viimasel matkal olid nad juba piisavalt palju jama näinud ja tormilõksus olnud...). Seega sõitsime tagasi oma hütikesse ja PT küpsetas meile maitsvat poroliha. |
 |
| Iga kehaliikmega on tunda, et hooaeg on läbi- nii kui võimalus tekib, on kõik lääbakil maas... |
 |
| Bailies ja Sparky. Kolmas päev. Halb ilm jätkub... |
 |
| Whiskey tunneb end märatseva Joakimi kõrval natuke ebakindlalt... |
 |
| Tagasi treileri juures |
 |
| Rasmus ja Sveinung, kes olid matkaga väga rahul ja õppisid isegi ilusti oma koerte nimed ära ;) |
 |
| Järgmise korrani ;) |
