Eilne päev oli taaskord meelelahutuslikult vastuolusid täis. Omanikud on jätkuvalt Türgis, aga üks Šotimaalt pärit mees nimega James oli just parajasti tulemas purjetamis/suusamatkalt ja tahtis hirmsasti tulla koertega sõitma. Seega oli meie ülesandeks korraldada talle kogu programm- transport siia ja hiljem linna, riiete organiseerimine, kelgutamisõpetus, pikk matk, koertest jutustamine ning vahvlite söömine laavus (hea, et ei pidanud Hege šokolaadikooki valmis küpsetama), lisaks väike jalutuskäik pisikeste kutsikatega :)
Ilm oli täiesti imeline ja lund jätkuvalt kuhjaga; natuke soe muidugi oli koertele, aga vaatamata sellele tegime pika kahetunnise ringi ja koertel oli tegelikult selle üle ainult hea meel, kuna nad ongi viimasel ajal natuke kurvad olnud, et hooaeg juba läbi sai.
Athrof oma tavapärases kelgus lebotamise poosis. Vanamehel oli küll vahepeal hing paelaga kaelas...
Poleks osanud oodata, et maikuus nii imelisi kelgukoeramatku saab korraldada! :)
James oli kõigega ülimalt rahul ja kuna ta leidis, et me sobime imehästi turisminduses töötama, andis ta meile väga kasuliku Šotimaal asuvakõikvõimalikke loodusmatku korraldava turismiettevõtte kontakti ja ütles, et võime alati teda soovitajana mainida ning temalt ka vajadusel abi ja nõu küsida. Toredad ja kasulikud kontaktid kuluvad alati marjaks ära! :)
Õhtul aga otsustasime ujuma minna. Mnjah, noh, vabatahtlikult vast ei oleks otsustanud, aga Facebookis leviv mäng, kus antakse üksteisele igasugu ülesandeid järgi tegemiseks, on leidnud tee ka meieni. Ainult et kui tavaliselt peab nendes mängudes kas midagi jooma või näiteks kõhulihaseid tegema, siis meile andis Hege nõbu Rasmus edasi ülesande minna ookeanisse ujuma... Noh, seda võiks ju isegi teha, mõtlesime. Ega see nüüd väga üllatusena ei tulnud, kuna igasugu lõbusad videod olid juba meieni jõudnud ja poleks Rasmus seda rõõmu meile valmistanud, oleks Josh seda teinud järgmisel päeval...
Tahtsime teha ühise video, seega haarasime kaamera jaoks kaasa pingi ning õige meeleolu loomiseks muidugi rannakoti ka... Tunne oli küll nagu idioodil.
Ja no siis me matkasime seal oma pingi ja rannakotiga mööda kallast ringi nagu kaks poolearulist, endal paksud sulejoped seljas...Uurisime ikka siin ja seal- küll oli liiga madal vesi, siis jälle liiga palju adru ja igasugu muud hädad. Aga lõpuks leidsime sobiva koha ja nii need riided seljast visatud saidgi!Isegi "pääsuke" sai ära tehtud, kuigi tunne oli samal ajal selline nagu hakkaks jalatald jäässe minema...
Ja video sai ka tehtud! Andsime karastava ülesande edasi islandi sõpradele Tryggvile ja Magnusele ning meie kaastöötajale Vivianile ;)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar