Kui ilm sunnib sind plaane muutma....

Eile, kolmapäeval, (16.10) tuli Josh koos oma vanematega siia Malselvi, et neile näidata, kus ja kuidas meie treeningud toimuvad. (Kes ei tea, siis Joshil on hetkel puhkus kuni nädala lõpuni, kuna ta vanemad on Norras külas). See tähendas seda, et me pidime eelneval ööl maja ära koristama, kuna nad pidid ööseks meie majja jääma. Jah, just nimelt öösel, sest loomulikult kuhjuvad kõik asjad ühele päevale.Nimelt oli meil plaan peale teisipäevast treeningut sauna minna ja seejärel maja koristada, aga just sel õhtul oli ka Per-Thore siin ja otsustas meile õhtusöögi valmistada ja meiega võimalikult kaua juttu rääkida ja rummi ning gini toonikuga juua. See tähendas siis seda, et meie koristamine lõppes peale kella ühte öösel.

Täna hommikul ärgates oli õues -11 kraadi. Avastasime, et voolik, kust me vett võtame nii enda kui ka Espeni koerte jaoks on täiesti ära jäätunud. Loogiline ka. Seega sõitsime enda laagrisse, et tuua kanistritega vett. (Edaspidi võtame vett Espeni majast). Igastahes on selline külm ilm treenimiseks mõnusam, kui ebamäärane 0-kraadi ringis olev. Paraku on koerte käpad pidevast märjas seismisest üsna hellaks läinud ja nõnda on mööda teed väikeste kivikeste ja üliteravate jäätükkide peal sõitmine paljudele väikeseid haavakesi käppade alla tekitanud. Täna panime esimese tiimi kõikidele koertele papud jalga ja haavadele määrisime eelnevalt ka kreemi. Kuna meil hetkel veel kõigile koertele papusid ei jätkunud, siis sõitsime korraga ühe tiimiga välja....paraku olid papud peale 14km täiesti rikutud. Enamustel olid suured augud sees ja seega polnud meil teistele koertele midagi jalga panna. Helistasime Per-Thorele, kes ütles, et me trenni tänaseks lõpetaks ja et me jätkame homme, kui ta meile uue laadungi papusid toob.

Fame ja Tequila

Esimese tiimi ajal sõitis ka Joshi isa Glen kaasa. Hea, et ta alles viimase ringi ajal peale istus, sest peale 6km oli ta üsna ära külmunud. Hoolimata sellest jäi ta oma väikese reisikesega rahule ja nautis imeilusaid vaateid mägedele, mida tänane selge ja päikseline ilm pakkus.
Kuna Katie oli nii kena ja ütles, et ta võib õhtul koeri ise sööta, saime terve ülejäänud päeva vabaks. Seega otsustasime minna koos Joshi ja tema vanematega taaskord Alappeni otsa ronima, sest ilm oli selleks ideaalne. Päike paistis, üleval mäe otsas olid ka puud jätkuvalt lumised ning jääkristallid sädelesid kõrte peal. Matkasime Espeni majakeseni ja tähistasime seal Joshi sünnipäeva ning tõstsime mäkke jõudmise ja Joshi sünnipäeva auks viskiklaasid. 
Koju tulles panime ahju kütte ning jõime kuuma teed. Selliseid üllatusena tulevaid vabu päevi võiks tiheminigi ette tulla :)