Reedel sõitsime võistlustiimiga 13 km, kuna
neil pidi tulema vaba nädalavahetus (mida ikkagi ei tulnud...) ja teistega
taaskord u. 9,5. Kõik sujus ilusti,
tiirutasime natuke karjääris, et nautida juhtkoerte oskusi ja tegime kaks korda
jõeringi. Hea, et üldse jõest veel läbi saime, veetase on tänu ilusale vihmailmale
veelgi tõusnud ja vool võib niimoodi tõesti koerad endaga kaasa viia... Õhtul
jättis P-T. meid üksi siia ning saime nautida mõnusat privaatset saunaõhtut :).
Laupäev tõi lõpuks ometi kuivema ilma ja saime
nautida hommikusööki õues, mille serveerisime omale ühe kuudi katusele.
Seejärel süütasime põlema küünlad ja kuumutasime kaelaliinide metallosadele
sinised kaitsekihid peale.
Õhtul saabusid Hege ja P-T. ning läksid sõitma Hege
võistlustiimiga. Koerad olid muidugi sillas, et puhkepäevast midagi välja ei
tulnud...
Pühapäeval algas hommik algas kell 8 vee ja
väikse eine (200 gr. krõbinaid)andmisega koertele, millele järgnes varustuse
sorteerimine ja korrastamine ning
treening mõlema tiimiga. Kuna Hege tahab siin olles ka ise koertel silma peal
hoida, olime täna meie Kärdiga vaheldumisi kaassõitjateks. Esimeses rakendis
proovisime vahepeal juhtkoerana noort lootustandvat kutsut nimega Joakim, kes sai vana tegija Jamie kõrval lihtsalt suurepäraselt hakkama!
Tema on üks neist koertest, kelle puhul saab kohe aru, et ta on sündinud
kelgukoer. Algusest peale on ta rabanud tööd teha nagu segane ja ka
juhtpositsioonil polnud tal mingeid kõhklusi. Noortega peab sellegipoolest
ettevaatlik olema ja nii kui Joakim natuke hajeviloleku märke ilmutas, panime
ta tagasi tahapoole.
Teise tiimi ajal otsustas ATV, et nüüd oleks
õige aeg otsad anda- suri välja ning enam elumärke ei ilmutanud. Tegelikult
andis ta juba eile märku, et aku ei funktsioneeri enam normaaselt ning vajaks
vahetamist... Igatahes toimus see täna keset mäge, nii et kutsad pidid
vabakäigul ATV mäest üles ja koju tirima. Muidu polekski see nii hull, aga see
siinne ATV on ikka tõsine mürakas, koerad olid juba üsna väsinud ja ilm natuke
liiga soe. Aga hästi said nad hakkama sellegipoolest ja Hege aitas tagant
lükates kaasa ka ;). Pärast sõitu oleme siiani koertele vaid juua andnud, aga
täna said nad krõbinaid (200 gr.) ka sinna sisse. Pole kindel, kas see oli
mingi „pühapäeva eri“ või jätkubki see nüüd nii.
Vahepeal saime omale muide uue tööülesande.
Kuigi me pärast Soome maasikakogemust lubasime, et enam marjakorjajateks ei
lähe, siis kujutluspilt talvisest porohautisest pohladega, mida meile on
lubatud, on lihtsalt liiga isuäratav... Seega oleme paaril korral, kui
Per-Thore on olnud ametis majaehitusega, võtnud kaasa suure 5-liitrise ämbri ja
veel paar väiksemat ning nautinud ilusate suurte tulipunaste pohlade noppimist.
Täna on lõpuks ometi päikseline ilm ja õues oleks nagu suvi, seega metsas ringi
uitamine tundub paradiisina. Suutsime isegi ühe päikselise mätta otsa
veidikeseks magama jääda... Aga pühapäeval võib.
Muide, siin piirkonnas elavad pruunkarud ka,
nii et õhtuti, kui pimedas vetsu lähme või metsas marjul käime, peame samal
ajal kõva häälega iseendaga rääkima või niisama hüüdma midagi... Ah ja, täna
jooksis esimese treeningu ajal põder üle tee.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar