Malselv- ja treening algab (alates 17.08)

Malselv on siis koht, kus toimub koerte treenimine. Samuti on see koht, kust ei tasu otsida mingit luksust ja kus saad aru, kas sa oled inimene, kes suudaks elada üksinda, maailmast ja teistest inimestest ära lõigatuna. Nimelt asub meie treeninglaager keset metsi ja mägesid ja ümberringi on kuulda.....vaikust....vaikust ja ei midagi muud. Ok......vahel ka naaber Espeni koeri....

Handlerite maja on alles ehitamisfaasis, toimub põrandate panek. Seega on meil kaks valikut, kus ööbida- kas sauna eesruumis või siis väikeses-väikeses majakeses, kus on olemas kööginurk ning magamistoake. Kütta saab seda väikese ahjukese abil. 

Meie majake

Ehitamisjärgus handlerite maja

See on ka ainuke hoone, kus on elekter....noh vähemalt köögis on lamp ja paar vaba pistikupesa. Magamistoas ajab asja ära küünlavalgus.  Kraani meil samuti pole, rääkimata soojast veest. Vahepeal tekib tunne, et muud ei tee, kui keedad vett, et juua nt. kuuma teed, pesta nõusid või nägu. Korralikult pesta saame siis kui teeme sauna. Saunas on ebanormaalselt kõrge lagi (meenutab kujult püramiidi) ja põrandalauad asetsevad nii suurte vahedega, et põranda lähedal puhub pidevavalt tuul (seega ainus võimalus sooja saada on seista ülemisel lavalaual, pea vastu kaldus lage...). Meil on muide ka tünnisaun ;) Selle mõnud proovime ka varsti järgi!!

Pesu- ja veevärk: saun, tünnisaun ja kaev

Saunalavalt võib peaaegu kõiki koeri näha ;)

Arvatavasti kolime Maretiga tegelikult naabri majja, mida Per-Thore treeninghooajaks rentida kavatseb ning Katie jääb Joshiga siia koerte juurde. Oleks ju päris mõnus....saaks öösiti rahulikult magada ja ei peaks muretsema, kas koerad hauguvad või uluvad. Arvatavasti tundub naabri maja selle kõrval siin ka tõelise paleena :D

Laupäeval (17.08.) tulin koos Per-Thorega Malselvi, et esialgse plaani kohaselt siia umbes nädalaks jääda (uue info kohaselt sai nädalast mitu nädalat). Kohapeal oli juba Hege kümnest koerast koosnev võistlustiim, keda ta oli ise siiani mõned korrad ATV ette rakendanud ning ise võtsime 12 uut koera kaasa. Järgmise nädala lõpuks on plaan kõik koerad siia tuua, et lõpuks korralikult ja organiseeritult treenima hakata.

 Esmamulje oli üsna nukker, sest vihma sadas ja kõik oli niiske ja kõle. Kohale jõudes laadisime koerad treilerilt maha, panime ATV valmis, panime 12 äsja kohale toodud koerale traksid peale ja meie esimene treeningkogemus sai alguse. 

Kuidas siis meie treening hetkel välja näeb??

Koerte treenimine õigesti ja ise seejuures viga saamata on omaette teadus. Ei kavatsegi väita, et esimene treening ei pannud meid Per-Thore taga istudes üksteisele uskumatuid ja natuke hirmul nägusid tegema....eriti peale P-T juttusid, kuidas tema aru ei saa, kuidas see ja too on suutnud ATV kummuli keerata ja kuidas keegi kolmas selle alla jäi jne. Meie arvates selles küll midagi imestamisväärset pole, vägagi tõenäoline stsenaarium...

Rada on väga mitmekülgne: osa kulgeb mööda liivasegust teed, osa on tõeline krossirada metsa vahel, kus on meeletult juurikaid ja kändusid ning oksi, millega sa pidevalt vastu nägu saad ja kui on märg, siis ka palju vett krae vahele, osa rajast on üsna järsk, kitsas ning kurviline langus (sealt me väga märja ja mudase ilmaga alla minna ei tohi)....ehk siis ühel pool on mägi ja teisel pool järsak kuhugi alla, kurve sirgeks sõita ei soovita..., osa on väga järsk tõus (sealt keelas P-T kategooriliselt alla tulemast) ning osa kulgeb karjääris. Samuti peame paar korda läbima jõge, mis võib pidevate vihmasadude ajal olla läbimatu. Nimelt võib juhtuda, et veetase on nii kõrge ja vool nii tugev, et viib koerad endaga kaasa (mida on ka juhtunud). Seega peame me alati enne jõge peatuma, et kontrollida läbitavust ning vajadusel tagasi pöörduma või kahtluse korral juba hommikul ATV’ga kontrollimas käima.  Jõe ääres on koertega imehea väike peatus teha- lisaks janu kustutamisele saab kogu tiim end seal ka jahutada. Ning see teedevõrgustik on vaid väike osa, mida me siiani näinud oleme. 

Hetkel oleme sõitnud kahe tiimiga- üks on siis Hege 10-koera võistlustiim ja teine 12 koerast koosnev tiim. Väga nauditav on sõita koertega, kes teavad, mida tähendavad käsklused vasakule ja paremale ning teavad, et liinid tuleb pingul hoida. Üsna tüütu on siduda juhtkoerad enne starti alati kuhugi kinni ning ristmike juures minna käsitsi koeri õigele teele juhatama nagu me seda siiani olime harjunud tegema. Siin seda vajadust pole- juhtkoerad seisavad liinid pingul ja ei kipu ei vasakule ega paremale, lihtsalt suurepärane!! „Paremale“ ja „vasakule“ käsklused toimuvad norra keeles ja toimivad imehästi („höyrä“ öeldakse hästi pikalt välja ja „vens“ väga lühidalt ja kiiresti, pole mingit võimlust segadusse sattuda). Noortele juhtkoertele hakkame käsklusi õpetama karjääris, kuna seal on väga palju ruumi ja võimalus kümneid kordi järjest muudkui paremale ja vasakule pöörata. Üldiselt on siin juba praegu väga paljud koerad juhtkoera oskustega.

Musher Athrof

Kui kõik 87 täiskasvanud koera on siia toodud, hakkamegi korraga ette rakendama 10 või 12 koera ning ühel ajal sõidavad välja kaks tiimi. Saame niimoodi harjutada ka möödasõite. Kolmas inimene, kes koju jääb, paneb koertele vee valmis ning traksidesse järgmised tiimid, kes välja peavad minema. Päris hirmutav on mõelda, mis saab siis, kui kõik läheb poriseks ja libedaks (ja see toimub ilmselt üsna varsti), kuna juba praegu sajab palju ja pori tekkimiseks ATV rataste äranühitud metsateele pole just palju vaja. Juba praegu on libeda tee peal tunda kurvis koerte jõudu, kui ise piisavalt kiiresti kurvi väliskülge läbida ei jõua ja koerad ATV-d kurvi sisekülje poole tirima hakkavad. Õiged sõiduvõtted peame küll väga kiiresti omandama!!! Samuti meelde jätma, kust juba varakult hakata koeri paremale või vasakule kamandama. Saime tegelikult juba natuke kiita ka, kuna meie sõiduoskus ATV’ga pidavat igati hea olema. Tundub, et Kuusamo ATV ja lumeskuutri seiklustest on kasu ka olnud... ;)

12 äsja siia toodud koeraga, kellest viis olid üheaastased, tegime umbes 7km ringi. Juba mõne kilomeetri pärast kamandas P-T ka meid juhi kohale. Meenus see tunne, kuidas Kuusamos läksid jaheda ilmaga näpud külmast krampi ja gaasinupu vajutamine oli aina raskem. Küllap hakkame ka siin seda tunnet varsti jälle kogema. 25 km sügiseses vihmas ja tuules näpuga kiirust reguleerida on väga keeruline ja seda eriti, kui on väga künklik pinnas!!! Hege võistlustiimiga tegime 9km ringi.

Koerte söötmine näeb treeninglaagris hetkel välja järgmine- hommikul kell 9 saavad nad umbes platsmasstopsitäie krõbinaid, millele valatakse jagades vesi peale (ehk siis krõbinaid ei leotata vees). Osad nokivad ainult krõbinad veest välja, osad limpsivad aga krõbinavee ka peale. Järgmine söötmine toimub kella 5-6 vahel või kui treening on toimunud hiljem, siis pool tundi peale jooksu. Õhtul saavad koerad 4dl krõbinaid ja taas vesi peale. Kuivtoit on muidugi väga suure rasvasisaldusega.

Pühapäeval tundus, et suvi on tagasi tulnud. Fantastiliselt soe ja päikseline ilm oli. Jätkasime kolmekesi koertele kuutide ehitamist.  Jaak valmistas kuutidele põhjasid, meie Maretiga paigutasime kuudid euroalustele ning  ketid sinna külge, panime põhjad alla, eemaldasime kuutidelt noaga ebatasase ääre ning kinnitasime katused peale.