Nädalavahetus husky moodi

Kuna neljapäeval ja reedel polnud soojade ilmade tõttu võimalik treenida, võtsime treeningud ette nii eile kui täna. Eilsest alates on nimelt vahelduva eduga vihma sadanud ja ilm on muidugi ka kohe jahedam. Katie läks nädalavahetuseks tuttavate juurde, omanikke polnud ka kohal ja nii olime taaskord kolmekesi. Kui aga eelmistel kordadel olime kolmekesi olles sõitnud Kärdiga vaheldumisi ühe ATV'ga, siis seekord tegime omal elu raskeks ja sõitsime ikkagi kahe ATV'ga korraga. Muidu poleks hullu midagi, aga kogu see koerte tasahoidmise poliitika teeb asja vägagi keeruliseks. Seda eriti esimeste tiimide ajal, kui kogu 87- pealine kutsude kari on elevusest hullumas. Ka Kuusamos olles oli oluline kelgu ees ootavaid koeri enne minekut vait hoida, siin aga peavad ka kõik teised olema nii tasa kui vähegi võimalik.

Kõik on treeninguks valmis

Kolmekesi koeri valmis panna on veel täitsa tehtav- vaheldumisi toome koeri ette, üks meist "taltsutab" samal ajal kõiki neid, kes parajasti jooksma ei lähe, aga seda elavamalt teistele kaasa elavad ja üks hoiab silma peal juba rakendisse pandud koertel, kes lööksid ilma järelvalveta lahti taevani ulatuva möllu. Kui üks meist on välja sõitnud, peavad ülejäänud kaks järgmise tiimi valmis panema ja see on juba tõeline katsumus, mis nõuab hoolikalt läbimõeldud koostööd. Vaatamata mõningasele närvirakkude kadule saime päris hästi hakkama.

Josh ja Kärt koeri eest ära viimas

Äpardusi juhtub muidugi pidevalt ja eilne päev oli miskipärast kuidagi eriti närviline. Esiteks kippusid mitmed koerad omavahel kaklema ja seda ka mäest alla sõites, mis tähendab tavaliselt seda, et tekib vajadus keset laskumist seisma jääda ja ATV'd kistakse sinna kuhu jumal juhatab. Peanott on üks eriti kiuslik väike nihverdis, kes läks kohe kodu juurest ära keerates kallale Tequila'le, kes üritas suurest ehmatusest teiselt poolt puud joosta. Õnneks sain kiiresti pidama, Tequilal õnnestus tagasi teele saada, siis aga üritas Boss omakorda valelt poolt puud minna. Ka tema pääses õnnelikult ja jõudsin ilusti teele välja, kus aga Peanott "murdis" Tequila maha ja läks karistuseks taha Pikachou kõrvale. Juhtkoertel oli samuti halb päev ja tundus, et igaüks neist üritab tekitada meile nii palju meelehärmi kui vähegi võimalik. Nemi otsustas, et ta oskab ainult vasakul teepoolel joosta ega tea ka käsklustest "paremale" ega "vasakule" mitte tuhkagi. Pärast kordi ja kordi ATV seismajätmist ja koerte paremale teepoolele juhatamist sai õigel rajal jooksmisest siiski asja. Just noorte koerte juhipositsioonile panemisel tuleb sellist paremale hoidmise õpetust väga palju ette. Aga seda toredam on lõpuks näha, kuidas nad asjale pihta saavad ja iga kord kui nad vasakule kalduvad ja selle peale käskluse "paremale" ütleme, jooksevad nad ilusti paremale poole teed tagasi :). Mõnedel noortel paistab väga palju nutti olevat ja nad õpivad kiirelt ilusti liini pingul hoidma, ees ootama ja joostes õigesse suunda pöörama. Muidugi aitab palju kaasa kogenud vanema paarilise olemasolu- Pjokken, Sparky ja Jamie on justkui loodud noorte kutsude õpetamiseks! Ka Anton oli täna lihtsalt vapustavalt tubli ja töökas, kui hoidis uskumatu visadusega vasakule rebivat noort Martinit õigel pool teed. Mõni noor on muidugi täiesti lootusetu- pea laiali otsas vahivad nad kümnes eri suunas, üritavad metsa pissipeatusele minna ja vaatavad iga kahe sekundi järel taha, kas teised ka ikka kaasa jooksevad... Sellised tegelinskid leiavad end väga kiirelt uuesti tagumistelt positsioonidelt. Aga ega juhiroll polegi kõigile ja nii see peabki olema.

Anton, üks Finnmarkslopetile minejatest

Lisaks kõigele muule sattusime mitu korda tegema möödasõite täpselt jões ja parim variant see just ei ole, kuna mõlemal kaldal on vahetult pärast jõe ületamist kahe ATV ja rakendi jaoks liiga vähe ruumi. Kuidagimoodi saime üksteisest siiski ilma suuremate jamadeta mööda pressitud, aga Kärt pidi siiski ühel korral otse vastu mätast sõitma ja läksin talle appi koeri tagasi tirima, et saaks ATV'ga veidi tagasi tagurdada. Täna sattusime aga jälle vahetult pärast jõge kokku ja seekord enam nii hästi ei läinud, kuna Kärdi juhtkoer Aqua otsustas, et temale ei meeldi teisele tiimile vastu joosta ja jäi lihtsalt seisma. Kui mina siis mööduda üritasin, keerasid koerad kokku tõelise jama- Aqua ja Tequila pöörasid end kuidagi minu koerte vahele, pärast nende kättesaamist mõtlesid minu juhtkoerad Anton ja Martini, et kui edasi ei saa, tuleb minna tagasi, keerasid otsustavalt otsa ringi ning jooksid ruumipuudusel lihtsalt tagumiste koerte vahele. Õnneks sai Kärt oma rakendi lõpuks mööda pressitud ja siis veetsime mõned järgmised ilusad hetked kõiki liinide segapuntraid lahti harutades. Oh jah, aga lohutav on see, et üldiselt lähevad möödasõidud alati hästi- loodetavasti tuleb neid jões kohtumisi vähe ette...

Pärast kurvi enam ühel hetkel mööda ei saa üksteisest...

Lyng ja Peanott

 Treeningute kohta veel nii palju, et väiksema ATV ees on meil nüüd alati kümne koera liin ja suurema ees kaheteistkümne oma ja sõidame iga päev kokku 8 tiimiga hetkel u. 7 km. Kiirust hoiame 15-20 km/h.