Oma rada otsides (22. 08)

Pärast Kärdi paaripäevast üksiolekut, tulid ka Maret ja Per- Thore tagasi Malselvi ja nii eile kui täna tegime juba iseseisvaid treeninguid. Paneb alati natuke imestama, kuidas meid igal pool nii kiiresti usaldama hakatakse.

Sõitsime mõlemal päeval mõlema tiimiga u. 9,5 km ja siiani on kõik kenasti sujunud. Hommikul käisime ka jõge üle vaatamas, kuna nii eile kui täna on sealt ülevalt poolt meid ikka päris palju kastetud. Tekib tunne, et sügis on siin ikka päris nukker... Märg, külm, tuuline... Mõnuuuus. Sõidad rakendiga, sõrmed on ATV gaasinupu ja käepideme külge krampi jäänud, vihma peksab näkku, vihmariided ei pea enam ammu midagi... Aga koju tagasi jõudes vaatad kogu seda kampa ATV ees- pealaest sabaotsani mudased ja märjad...ja ise nii õnnelikud...silmad säramas peas ja sabaots lehvimas.  Ja pärast treeninguid varustust kokku pannes ja päeva lõpus majakeses miniahju tuld tehes ning süüa nosides päevale tagasi mõeldes tead, et ükski töö poleks sellest parem. Ja aina paremaks läheb, kuna iga päevaga õpid üha rohkem koeri tundma, radadel orienteeruma ja seal iseseisvaid valikuid tegema (kuhu, kellega, mis suunas ja kuidas). 

Ja varsti on neid siin 87.